Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas on alates 21.01.2019:
• lubatud väljuda Peipsi järve jääle Tartu ja Jõgeva maakondade piires nii jalgsi kui maastikusõidukiga kuni 200m kauguseni ajutisest kontrolljoonest
• lubatud väljuda Lämmi- ja Pihkva järvedele jalgsi ja maastikusõidukitega kuni 50m kauguseni ajutisest kontrolljoonest
• keelatud väljuda jääle maastikusõidukiga Salu saarele ja Võhandu jõe suudmele lähemale kui 200m
• keelatud väljuda Pattina järve jääle
Ida prefektuuri teeninduspiirkonnas on alates 22.01.2019:
• lubatud väljuda Peipsi järve jääle Ida-Viru maakonna piires nii jalgsi kui ka maastikusõidukitega (täismassiga mitte üle 600 kg) kuni 200m kauguseni ajutisest kontrolljoonest
• keelatud väljuda Ida-Viru maakonna piires ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 500m ja Narva jõe lähtele lähemale kui 1km
• lubatud väljuda Narva veehoidla jääle maastikusõidukiga (täismassiga mitte üle 500 kg) Kulgu sadamast 2,5km ulatuses ülesvoolu kuni 600m kaugusele Eesti poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kui 50m
• keelatud väljuda Narva veehoidla jääle ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 200 m
Registreeri veekogule minek siin: www.piiriveekogu.ee.
Riigi Ilmateenistuse jääkaart:
Suurem kaart avaneb peale klikkides uues aknas.
Jääolud Ida prefektuuri piirkonnas:
Jääolud Lõuna prefektuuri piirkonnas:
Peipsi järvistu kaldale paigutatud kaameratest saab pildi veekogul toimuvast näeb siit.
Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:
- Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Kehtivate piirangutega ning piirirežiimi ala koordinaatidega saab end kurssi viia nii piiriveekogu.ee rakenduse abil või küsida infot lähimast kordonist;
- Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest;
- Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada;
- Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel;
- Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel;
- Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada;
- Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde;
- Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks;
- Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks;
- Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.
Jääolude kohta saab infot:
Mustvee kordon 333 1670
Varnja teenistuskoht 333 1690
Mehikoorma teenistuskoht 786 1790
Värska teenistuskoht 786 1780
Vasknarva kordon 333 1650
Alajõe teenistuskoht 333 1660
Narva kordon 333 1580
