Muuga lahel harjutatakse merereostuse tõrjumist
26.05.2014


26.-27. mail toimub iga-aastane rahvusvaheline reostustõrjealane ühisõppus „Puhas meri.“ Sellel aastal toimub õppus Muuga lahel ja Muuga sadamas. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt korraldatud õppusel harjutavad erinevad siseriiklikud ametkonnad ja naaberriigi Soome reostustõrjelaevad koostööd merereostuse juhtumite lahendamisel.

Esmaspäeval toimub õnnetusele reageerimise staabiõppus ehk teoreetiline osa ja teisipäeval praktilise osana mereõppus. Legendi kohaselt on kokku põrganud tanker ja kaubalaev, tankeri korpusesse on tekkinud pragu ning merre on voolanud hinnanguliselt 500 m3 kütust. Probleemi hakatakse lahendama mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskuse JRCC Tallinn juhtimisel.
Õppuse korraldaja on Politsei– ja Piirivalveamet ning see toimub koostöös Veeteede Ameti, Päästeameti, Muuga sadama ja Soome reostustõrjelaevadega. Merereostuse likvideerimisest võtavad oma tehnikaga laevade ja autode näol osa ka erinevad koostööpartnerid.
 
PPA mereturvalisuse büroo reostustõrje vanemspetsialisti ja õppuse peakorraldaja Tauno Mettis’e sõnul on õppus vajalik, et tegelike õnnetuste puhul toimiks hästi nii siseriiklik ametkondade kui ka naaberriikide vaheline koostöö. „Üheskoos harjutatakse, kuidas toime tulla ulatusliku mere- ja rannikureostusega, lihvitakse merereostuse lokaliseerimise ja likvideerimise vahendite kasutamise oskust,“ täpsustab Mettis. Tema sõnul on reostusjuhtumi lahendamisel väga oluline roll ka tegevuste koordineerimisel, millega peab toime tulema PPA mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus.
 
HELCOM (Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) andmetel toimub Läänemerel aastas keskmiselt 3 avariid, millega kaasneb naftareostus. Enamik merereostusi siinkandis on üldjuhul alla 7 tonni. Läänemeri on üks tihedaima laevaliiklusega piirkondasid kogu maailmas ja moodustab ligikaudu 15% kogu maailma meredel toimuvast laevaliiklusest.
 
Laevastiku juhataja Edgar Peganov märgib: „ Niivõrd tiheda laevaliiklusega merealal on suure ja laiaulatusliku reostuse tekkimine tulevikus üsna tõenäoline.“ Eesti kõige õnnetuseohtlikemateks piirkondadeks peetakse Tallinna-Helsingi, Tallinna-Stockholmi ja Virtsu-Kuivastu liine. Tallinna-Helsingi liinil on laevaliiklus tihe ja ristub ida-lääne suunaliste laevateedega. Liin Virtsu-Kuivastu ristub Väinameres põhja-lõuna suunaliste laevateedega.
 
Teadlaste poolt koostatud valemi järgi maksab ühe tonni reostuse koristamine merelt umbes 5000 eurot, samas reostuse likvideerimine rannikult on ligikaudu 10 korda kallim. Üldjuhul on Soome lahes liikuvate tankerite maht 30 000 - 50 000 tonni, kuid liigub ka kuni 150 000 tonniseid tankereid. Teadlased on hüpoteetiliselt välja arvutanud ja andnud hinnangu, et 30 000 tonni naftasaaduste Läänemerre sattumisel võib olla kahju suuruseks 1,9 miljardit eurot (sh sotsiaalmajanduslikud kahjud). Sealjuures tuleb arvestada veel seda, et Läänemere vee täielikuks vahetumiseks kulub 25-30 aastat.

Päivi Tirkkonen
pressiesindaja
Politsei- ja Piirivalveamet
Kommunikatsioonibüroo
612 3014
58866855
paivi.tirkkonen@politsei.ee
 

 
Tagasi