Lämmijärve, Peipsi järve ja Narva veehoidla jääle lubatakse jalgsi ja maastikusõidukitega
09.01.2017


Alates homsest, 10. jaanuarist, on lubatud väljumine jalgsi ja maastikusõidukiga Lämmijärve, Peipsi järve ja Narva veehoidla jääle.

Peipsi järve jääle lubatakse kogu Ida-Viru maakonna piires ja Jõgeva, Tartu ning Põlva maakonna piires. Lõuna-Eestis tasub silmas pidada, et keelatud on ligineda jõgede ja ojade suudmetele lähemale kui 150 meetrit. Samuti on jätkuvalt keelatud liikuda Uhtinina ja Piirissaare vahelisel jääalal ning Piirissaare kagutipus oleval jääalal.

Samuti on lubatud minna jalgsi ja maastikusõidukiga Narva veehoidla jääle Kulgu sadamast 2,5 kilomeetri ulatuses ülesvoolu kuni ühe kilomeetri kaugusele Eesti poolsest kaldast, kuid mitte lähemale ajutisele kontrolljoonele kuni 50 meetrit. Keelatud on Peipsi järve jääle minek Ida-Viru maakonna piires ojade ja jõgede suudmetele lähemale kui 500 meetrit, Narva veehoidlal lähemale kui 200 meetrit ning Narva jõe lähtele lähemale kui üks kilomeeter.

Endiselt on lubatud jalgsi liikumine Pihkva, Vaniku, Kriiva ja Pabra järve jääl, aga kuna Pattina järve jääolud on muutunud ohtlikuks ega pruugi inimest kanda, on seal alates 10. jaanuarist jääle minek keelatud.

Järvistul on alustatud piirirežiimi ala tähistamist hoiatussiltidega. Sildid paigaldatakse 200-meetriste vahedega, ent kalastajatel tasub siiski olla tähelepanelik, et vältida naaberriigi territooriumile sattumist.

Vasknarva kordoni juht Illar Jõgi soovitab kaluritel enne jääle minekut hinnata adekvaatselt oma tervislikku seisundit ja füüsilisi võimeid, et vältida endale liiga tegemist ning kindlasti valida ilmastikuoludele vastav riietus. „Jääle minnes tuleks lisaks kalastusvarustusele kaasa võtta ka täis laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber ja aegajalt tasub olla ühenduses lähedastega. Lisaks tuleks enda turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ja päästevest ning koju tuleks jätta alkohol,“ lisas Jõgi.

Kordoni juht tuletab meelde, et jääle minnes on soovituslik veebirakenduse piiriveekogu.ee abil või kordonis registreerida nii järvele väljumine kui ka tagasitulek. Nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku ohu puhul alustada koheselt otsinguid.


Kerttu Krall
pressiesindaja
kommunikatsioonibüroo
Politsei- ja Piirivalveamet
337 2250
5855 4691
kerttu.krall@politsei.ee
Valvekontakt 5303 2185; ida.komm@list.politsei.ee

 
Tagasi