Oluline info Euroopa Liidu kodanikule alalise elamisõiguse taotlemisel
24.10.2020

Püsivalt Eestis elamine

Püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas.

 

Erandid

Enne 5 aasta täitumist on Teil õigus alalisele elamisõigusele, kui elate või olete elanud Eestis püsivalt tähtajalise elamisõiguse alusel:

  • Erand 1 - vähemalt 3 aastat ning olete töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) vähemalt viimased 12 kuud ja olete jõudnud vanaduspensioni ikka.
  • Erand 2 - vähemalt viimased 2 aastat ning olete lõpetanud töötamise või FIE-na tegutsemise püsiva töövõimetuse tõttu;
  • Erand 3 - olete lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse tõttu;
  • Erand 4 - olete Eestis töötanud või tegutsenud FIE-na vähemalt 3 aastat ja olete asunud tööle teise EL liikmesriiki, kuid pöördute Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas.

 

Posti teel

Saatke alalise elamisõiguse registreerimise taotlemiseks vajalikud dokumendid ja koopiad originaaldokumentidest aadressile:

TAOTLUS
Politsei- ja Piirivalveamet
Pärnu mnt 139
15060 Tallinn

Taotlusankeedile lisatavate dokumentide nõudeid saate täpsemalt lugeda siit. Koopia vastavust originaaldokumendile kinnitage oma nime, allkirja ja kuupäevaga koopia igal andmetega leheküljel.

 

Välisriigis

Taotlusankeedile lisatud välisriigis välja antud dokument peab olema tõlgitud eesti, inglise või vene keelde ning tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud.

Dokument peab olema kinnitatud apostille'ga (tunnistusega) või legaliseeritud v.a juhul kui see on välja antud riigis:

  • kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu: Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Venemaa.
  • kes kuuluvad Viini 1976. aasta perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise konventsiooni: Austria, Belgia, Bosnia, Bulgaaria, Cabo Verde, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Šveits ja Türgi;
  • kes kuuluvad Brüsseli 1987 konventsiooni ja kohaldavad Brüsseli konventsiooni ajutiselt: Belgia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Prantsusmaa, Taani.


Täiendavat infot leiate välisministeeriumi kodulehelt.

1. juulil 2012 jõustus Eesti ja Soome rahvastikuregistri dokumentide legaliseerimisnõude tühistamise kokkulepe, mis lihtsustab oluliselt inimeste asjaajamist mõlemas riigis. Vastavalt lepingule tunnustatakse vastastikku rahvastikuregistri ingliskeelseid väljavõtteid ilma täiendava tunnistuse (apostille) ja tõlketa.

Kokkuleppes on täpsustatud dokumentide loetelu, mis vastastikku apostille'st vabastatakse. Eesti poolt on sellisteks dokumentideks ingliskeelsed rahvastikuregistri väljavõtted (sünni-, surma-, abielu-, nimemuutuse, lahutuse- ning abieluvõimetõend ja väljavõte valikandmetega). Soome poolt on need dokumendid rahvastikuregistri väljavõte (valikandmetega), kiriku tõend ja abieluvõimetõend.

Edaspidi on Eesti kodanikul ja Eestis elaval Soome kodanikul kõige soodsam taotleda kohalikust omavalitsusest Eesti rahvastikuregistri ingliskeelne vajalike andmetega väljavõte. Rahvastikuregistri väljavõte on tasuta. Konkreetse sündmuse tõendamiseks on soovi korral võimalik võtta maavalitsuses vastava sündmuse ingliskeelne tõend, mille väljastamise eest on ette nähtud riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele (sünni-, surma-, abielu-, ja lahutusetõendi puhul 3,19 eurot, abieluvõimetõendi puhul 1,59 eurot ja nime muutmise otsuse väljavõtte puhul 3,19 eurot).

Nimetatud kokkulepe ei puuduta perekonnaseisudokumente, mis on väljastatud enne 2010. aasta 1. juulit ning eesti- ja soomekeelseid väljavõtteid.

Lepingu teksti leiab Riigi Teatajast.