Ülevaade tehtud tööst
22.01.2019

 

2012. aastal võeti vastu 33 reostusteadet, neist 8 saabus EL satelliitinfosüsteemist. 33 teatest kontrolliti 29 ja kinnitust leidis 20 reostust. Kokku saadi 2012.  aastal EL sat.info süsteemi kaudu 237 satelliitpilti Eesti vastutusalast.

Lennusalga lennuvahenditega lennati patrullides kokku 268 tundi, sellest 47 tundi pimedas ja piiratud nähtavuse tingimustes.

2011.aastal oli kokku 31 reostusjuhtumi teadet, nendest leidis kinnitust 16 juhtumit. Enamasti oli tegemist laevade poolt ebaseaduslikult merrelastud pilsiveega. 2012.aasta 9 kuuga oli kokku 33 reostusjuhtumi teadet, nendest leidis kinnitust 20 juhtumit.

Eesti vastutusalas moodustavad läbi aastate keskmiselt 90 protsenti  asetleidnud reostustest tahtlikud reostused, st laevadelt lekitatakse merekeskkonda tahtlikult pilsivett või kütusetankide pesuvett, see toimub reeglina laevateede neis lõikudes, mille üle puudub pidev monitooring ning kus seetõttu süüdlaste tuvastamine on raskendatud (Eesti merealade lääne- ja loodepiirkond ja Soome lahe suue).

Ülejäänud reostusteadete taga on tavaliselt sadamate akvatooriumisse sattunud punkrikütus, mille sadamad on suutelised ise likvideerima.

Õnnetuse tõenäosus
Siseministeeriumi 2011. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõttes esitatud riskimaatriksi alusel on ulatusliku merereostuse tõenäosus on suur ja selle tagajärjed väga rasked. Sellise riskiklassiga hädaolukordade puhul tuleb rakendada nii ennetamise kui ka olulisi valmistumise meetmeid. Kohustuslikud on ametkondade vahelised õppused ja koolitused ning ressursside planeerimine.

Ulatusliku merereostuse tekkel on ohuteguriteks laevateede ristumiskohad, madalikud suuremate laevateede ja sadamate sissesõitude juures (Hiiumaa ja Saaremaa ning Põhja-Eesti kariderohke rannik, Tallinna, Kopli ja Muuga laht, Pärnu laht ning Väinameri) ja keerulised navigatsioonitingimused jääoludes.

Rasked looduslikud ja sesoonsed navigatsioonitingimused nagu näiteks tormid, jääkate, halb nähtavus, madalikud kordistavad ohupotentsiaali ja raskendavad võimalikku reostuse likvideerimist. Väiksemaid reostuskoldeid, mis ei ole õnnetuste tagajärjed, vaid lekitatakse tahtlikult laevade poolt, avastatakse pidevalt.
Vastavalt Eesti poolt ratifitseeritud HELCOM (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) konventsioonile toimub ulatuslikule merereostusele naaberriikide reostustõrje laevade ja tehnika kaasamine, millega tagatakse kuni 5000 tonni reostuse likvideerimise merealadelt 3 ööpäeva jooksul.

Reostustõrje logistilise toetuse tagamiseks on sõlmitud lepingud laevade kütusega varustamiseks, reostusoperatsiooni järgseks puhastamiseks ning jäätmekäitluse korraldamiseks.

Rakendatavate ressursside loetelu ja tegevused on täpsemalt määratletud riikliku merereostustõrje plaaniga, samuti HOLP ehk hädaolukordade lahendamise plaaniga, täpsemalt Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaaniga.

HELCOMi poolt peetava õnnetuste statistika kohaselt on Läänemerel alates 2000 aastast alates iga-aastaselt toimunud keskmiselt 130 laevaõnnetust, millest 10% lõpeb naftasaaduste sattumisega merekeskkonda. Statistika järgi on pooled õnnetused madalikulesõidud, ja ligi pooled õnnetustesse sattunud laevadest on kaubalaevad. Pooltel juhtudel on õnnetused põhjustatud inimlikust eksitusest. Soome laht on laevaõnnetuste toimumiskohana Läänemeres üks riskialtimaid piirkondi. Läänemerel juhtunud madalikulesõitudest on iga kuues- ja kokkupõrgetest iga neljas toimunud Soome lahel.

HELCOM väljastab iga-aastaselt kokkuvõtliku raporti Läänemerel toimunud laevaõnnetustest internetiaadressil http://www.helcom.fi/shipping/accidents/en_GB/accidents/.

Peamiseks ulatusliku merereostuse ennetavaks meetmeks on meresõiduohutuse taseme tõstmine. Veeteede Ameti pädevuses on navigatsioonioskustele ja laevadele esitatavatele nõuetele vastavuse kontroll, navigatsiooni ohutuse tõstmine, väliste navigatsioonivahendite täiustamine. Veeteede Amet ja Politsei- ja Piirivalveamet teostavad ohutu meresõidu eeskirjadest kinnipidamise kontrolli.

Õiguslikud alused
Rahvusvahelised konventsioonid:
HELCOM ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon

Seadused: