Nõuded avaliku koosoleku korraldamisele
24.08.2019

Keelatud on avalik koosolek, mis

  • on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele;
  • õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
  • õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või
  • mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.


Keelatud on avalik koosolek, mis viiakse läbi

  • eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal;
  • piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit;
  • üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis või
  • muus kohas, kus see on seadusega keelatud.  


Koosoleku korraldaja on kohustatud:

  • tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse;
  • tagama, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohustaks koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda;
  • olema koosoleku teates nimetatud sidevahendi abil kättesaadav koosolekuteate esitamisest kuni ühe päeva möödumiseni koosoleku lõppemisest;
  • täitma politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul;
  • tagama koosoleku pidamise kohast konstruktsioonide eemaldamise mõistliku aja jooksul pärast koosoleku lõppemist;
  • tagama pärast avaliku koosoleku lõppemist selle pidamise kohas koosoleku tõttu tekkinud jäätmete koristamise;
  • kui koosolek toimub väljaspool hoonet või kogunemiste korraldamiseks ettenähtud rajatist, on koosoleku korraldaja kohustatud määrama piisava arvu korrapidajaid korra tagamiseks koosolekul või täitma ise korrapidaja ülesandeid. Kui koosoleku korraldaja on sõlminud turvaettevõtjaga lepingu korra tagamiseks koosolekul, loetakse koosolekul korda tagava turvaettevõtja turvatöötaja koosoleku korrapidajaks.


Koosoleku korraldaja võib kohustada koosolekul jämedalt korda rikkuvat isikut koosolekult lahkuma.

Korraldaja on kohustatud viivitamatult lõpetama koosoleku, kui koosolekuga tekitatakse oluline või kõrgendatud vahetu oht või ilmnevad asjaolud, et koosolek:

  • on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 
  • õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust;
  • õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või  mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine.


Koosoleku korrapidaja on kohustatud:

  • abistama koosoleku korraldajat
  • koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamisel;
  • et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohustaks koosolekul mitteosalevaid isikuid, vara või keskkonda.
  • täitma politsei või muu pädeva korrakaitseorgani antud korraldusi korra tagamiseks koosolekul;
  • viibima koosoleku ajal koosoleku pidamise kohas;
  • kandma koosoleku ajal korrapidajana äratundmist võimaldavat märgistust.