Muudatused äriseadustikus ja seosed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega
31.01.2018


15.01.2018 jõustunud äriseadustiku muudatuse kohaselt (§ 631 lg 2) peab äriühing juhul, kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, määrama kontaktisiku kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi (kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul äriühingu aadressiks).

15.01.2018 jõustunud äriseadustiku muudatuse kohaselt (§ 631 lg 2)  peab äriühing  juhul, kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, määrama kontaktisiku kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi (kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul äriühingu aadressiks). Kontaktisikuks võib sellisel juhul määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja.

Nimetatud muudatuse tõttu on mõistetavalt kasvanud huvi usaldusfondide ning äriühingute teenuste pakkumise osas. Rahapesu andmebüroo juhib tähelepanu, et nimetatud teenuste pakkuja on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) kohaselt kohustatud isik, kelle majandustegevusele kohalduvad seaduse nõuded, mille täitmine nõuab ettevõttelt kindlasti lisaressursse, lisaks tohib nimetatud teenust pakkuda vaid juhul, kui ettevõttele on väljastatud tegevusluba.

Tegevusloa taotlemise protsess usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkumiseks ei ole keerukas, kuid arvestada tuleb, et ettevõte peab loa saamisel olema valmis RahaPTS sätestatud nõudeid oma majandustegevusele täitma, sh olema võimeline hindama rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ja võtma meetmeid nende maandamiseks, rakendama hoolsusmeetmeid, registreerima, täitma teatamiskohustust, säilitama seaduses sätestatud andmeid jne.

Lisaks on vajalik selgust tuua olukorda, kus segadust on tekitanud „kontaktisiku“ mõiste äriseadustiku ja RahaPTS kontekstis. Mõlemas seaduses on termin sisustatud ning  oma olemuselt on tegemist erinevate isikutega – RahaPTS mõistes on kontaktisikuks rahapesu andmebürooga suhtlemisel ettevõttega töösuhtes olev isik, kelle ülesanded tulenevad suuresti RahaPTS § 17 lg 7, äriseadustiku mõistes on kontaktisikuks ettevõtte väline isik, kes täidab sisuliselt (posti)aadressiteenuse osutaja rolli.

 
Tagasi