Keelatud tegevus usaldusfondide ja äriühingute teenuste pakkumisel
16.05.2018


Viimasel ajal on tõusetunud küsimus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) mõistes rahapesu andmebüroo järelevalve alla kuuluvate kohustatud isikute poolt pakutavad teenused, mis viitavad nn „nominaaldirektori“ kasutamise teenuse pakkumisele.

Sellise teenuse sisuks on suure tõenäosusega välisriigi kapitalil loodud ettevõttele juhatuse liikmeks oleku „teenuse“ pakkumine, selliselt, et ka äriregistris leitava informatsiooni kohaselt on juhatuse liikmeks teenust pakkuva ettevõtte Eesti kodanikust töötaja, mille eest nõutakse ettevõtte tegelikelt omanikelt tasu, kuid millise teenuse käigus ei ole teenuse pakkujal tegelikku ülevaadet ega kontrolli teenuse osutamise subjektiks oleva ettevõtte tegevuse üle.

Rahapesu tõkestamise valdkonnas on nominaaldirektori kasutamise teenused seotud eelkõige sooviga varjata ettevõtte tegelikke juhte ja kasusaajaid ning see on iseloomulik madala maksumääraga piirkondades (off-shore) registreeritud ettevõtete kasutamisega äritegevuses.

Loomulikult on igal osanikul äriseadustiku § 184 lg 1 kohaselt õigus ise valida oma ettevõttele juhatus, kuid juhatuse roll Eestis kehtiva äriseadustiku (ÄS) kohaselt ei saa rahapesu andmebüroo hinnangul olla nn „nominaalne“.  ÄS § 180 kohaselt on osaühingu juhatus juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, samuti on juhatus seotud erinevate aruandlus- (ÄS § 179 lg 4 ja 180 lg 51 ) ning töökorralduslike kohustustega (ÄS § 187), mis tähendab seda, et sisuliselt ei ole selline roll – olla lihtsalt nimetatud juhatuse liikmeks ilma omamata ettevõtte tegevustest ja kohustustest tegelikku ülevaadet ning mõjutusvõimalusi, sisuliselt võimalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nn nominaaldirektori teenuseid ilma Eesti Vabariigi seadusandlusega vastuollu minemata pakkuda ning seetõttu seda teha ei tohi.

RahaPTS mõistes on kohustatud isikul ärisuhte loomisel kohustus kohaldada hoolsusmeetmeid, milleks on juriidiliste isikute suhtes muuhulgas ka ettevõttega loodud ärisuhtest arusaamine ning ärisuhte seire teostamine. Toodud hoolsusmeetmete nõuetekohane kohaldamine tähendab vähemalt seda, et teenuse osutamisel on aru saadud, millega ettevõte tegeleb, kes teostab tema üle tegelikku kontrolli ja juhtimist, millised on ettevõtte peamised äripartnerid ja tegevusalad. 

Nominaaldirektori teenuse pakkumine on vastuolus nii äriseadustiku kui ka RahaPTS nõuetega ning ei võimalda efektiivselt maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning seetõttu võtab rahapesu andmebüroo oma järelevalvesubjektide juures järelevalvemenetluses tuvastatud nõuete rikkumise korral kasutusele meetmeid ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks.

 
Tagasi